Liina arhipelaag

Ma olen nüüd mingi suure tekstikoletise lahti lasknud, mis ei taha enam kuskile ära mahtuda. Kirjutasin selle eelmisel laupäeval kohvikus oma lõunasööki oodates. Telefoniga. Täna on neljapäev ja seda on jagatud 400 korda ning sellel on varsti tuhatkond laiki.
See jutt kõnetas õiget eestlast, sest kellele siis ei meeldiks vinguda oma kaasmaalaste üle. Nüüd on mul aga tunne, et tasakaalu huvides pean kirjutama teise loo ka.

Põhiline asi, mida minu käest küsitakse, on see, et Liina, kuidas sa seda kõike jõuad? Et kuidas on nii, et sa jõuad samal ajal kirjutada artikleid, juhtida oma ettevõtet, anda trenne, olla ema neljale lapsele, renoveerida maja, kirjutada blogisid, kommenteerida iga vaimukust Facebookis, olla Beyond Beyond president ning viibida iga päev koos mõne uue, kuid kättesaamatu noormehega?

Vastus on väga lihtne. See ei ole nii, et mind on tuhat või et mul on variautorid või et ma olen juba ammu oma pere hüljanud ning lihtsalt elangi internetis. Ei, mul on lihtsalt nii tugev tagala.

Mul on nii, et kui ämm tuleb kolmapäeva õhtul meile koos 55 liitri õunamahlaga, siis mina lähen pärast trenni otse magama ja kui ma üles ärkan, siis on mu kallis abikaasa selle kõik purki ajanud.

Või kui ma hommikul avastan, et mu laps on nohus, aga mina pean samal ajal tegema kampaaniat korraga kolmes kaubanduskeskuses, siis helistan ma vanaema Angelinale ja küsin, kuidas ta tervis on. Kümne minuti pärast on ta juba meie juures ja ma saan südamerahuga tööle minna.

Mul oli kunagi üks klient, kelle ees ma uhkustasin sellega, et suudan alati välja kaubelda kõige odavama hinna. Pärast minu hinnaläbirääkimisi võttis ta alati telefoni, helistas sinna firmasse ja sai veel 50% allahindlust. Pärast teenuse tarbimist jäi ta selle väikese arve võlgu. Alati.

Siis ma ütlesin talle, et tead, teie firma on lahe ja mulle jubedalt meeldib teie kõigiga koostööd teha, aga ma ei saa endale sellist käitumist lubada. Mina tahan siin Tartus ka kümne aasta pärast tegutseda ja mulle on iga koostööpartner tähtis. Rohkem me enam ei kohtunud. Viimase arve jäid nad loomulikult mulle võlgu. Mis siis ikka, kooliraha.

Kui mul on vaja välja näha kõige ilusam, siis ma helistan alati stuudiosse Puudrinägu, kus Piret või Kersti mind alati hea meelega aitavad. Isegi siis, kui ma helistan, et hakake nüüd kohe minu poole tulema. Neil on aega veel.
Või kui selgub, et pean homme minema peole, mille stiiliks on lilla värv, siis võin olla kindel, et Anu leiab mulle oma lõputust varamust ühe sobiva kleidi või õmbleb selle ise valmis.

Või kui mul on vaja üleeilseks mõnda kujundust, siis tuleb mängu Pärt. Ta teeb mängleva kergusega isapuhkuse vahele selle töö ära ja kui ma siis küsin, mis ma sulle võlgnen, siis ütleb ta nagu iga teine sotsiaalne ettevõtja, et oh, ei midagi. See on nii väike asi.

Või kui mul on vaja oma raamat ära kujundada, siis tuleb võtta kõne noormehele nimega Priit. Ta on juba teise Liina raamatu kujundanud ning ega see midagi keerulist ei olnud. Saab tehtud. Ning kui puudu on veel vaid esikaanepilt, siis ma helistan kohe Indrekule. Ta juba teab, mis seal peal olema peab.

Kui siis raamat on valmis, helistan ma Timole, et kuule, ega sa seda kirjastusevärki väga ei jaga, et aga kas saaks nii, et sa nüüd korraldad ise kogu selle trükkimise ja et mina saan olla lihtsalt ilus. Saab ikka, Liina. Sina ikka saad. Kampaania teeme sulle tasuta pealekauba.

Kui ma avastan end jälle kinnisvarakuulutusi sirvimas ning kui ma päev pärast uude majja sissekolimist võtan kõne noormehele nimega Priit ja ütlen, et kuule, ma tahan nüüd mõisa osta, kas sa renoveerid selle mulle ära, siis ta ütleb, jah, Liina, kas alustame juba täna?

Kui mul on vaja jõulude esimesel pühal toitlustust 40 kallile sugulasele, siis ma helistan esimesena Jormale. Jorma ütleb, et tead, me oleme pühade ajal kinni, aga mõtleme midagi välja. Ning kui ta siis paneb oma grillid keset talve vaid minu pärast koos Maanuga tööle, siis võin olla kindel, et nii head toitu kui tehakse Mister Jakobi poiste poolt, pole keegi elu sees saanud.

Kui ma siis jälle abiellun või midagi korraldan, siis helistan alati Kerlile, et mul on nüüd veine vaja. Kerli teab alati täpselt, mis sobib ja ma saan need joogid. Tasuta. Või siis oleks vaja mõnda suupistet. Helistan Andrele ja ma ei pea teda isegi veenma. Liina, sa saad kõik, mis sa tahad.

Kui mulle hakkab tunduma, et nüüd läheb katus lõplikult sõitma, siis heliseb mu telefon. Tere, Liina, kuidas sa end tunned, küsib Joonas. Tänan küsimast, nüüd juba palju paremini. Liina, sa pead veidi puhkama ja aja maha võtma. Sa tead, et Margus leiab alati ühe sviidi Otepääl GMP Clubhotelis, et saaksid oma mõtted taas ritta.

Kui ma järsku avastan, et ma ei saagi linna poolt lastehoiutoetust, sest linna määruses on kogemata üks sõna valesti, siis ma helistan kursavend Jaanile, kes omakorda helistab linnapea Urmasele, kes on väga arusaaja mees. Kõik saab korda, Liina, sa tead ju küll. Aitäh.

Mida muud ma saakski öelda, kui et aitäh, teile kallid sõbrad. Kui teid ei oleks, siis ei oleks seda Liinat, kes näiliselt jõuab igale poole. Nii nagu Priit Pullerits meile uudise esimeses tunnis ütles, et ajakirjanik on nii hea, kui on tema allikad, siis üks ema on nii hea, kui on tema taustsüsteem. Võtke minult see ära ja te ei leia enam mind ka.

Aitäh veelkord, lihtsalt selle eest, et te, head sõbrad, olete minu jaoks alati olemas.

Ma armastan teid kuuni ja tagasi. Ja natuke veel peale ka.
Eelmine
Ai kui valus!
Järgmine
Magamiskotis kultuuri-ministriga

Lisa kommentaar

Email again: